Are you over 18 and want to see adult content?
More Annotations
A complete backup of visitisleofwight.co.uk
Are you over 18 and want to see adult content?
A complete backup of azbeautycenter.com
Are you over 18 and want to see adult content?
A complete backup of lecourrierdelarchitecte.com
Are you over 18 and want to see adult content?
A complete backup of theclashofmagic.com
Are you over 18 and want to see adult content?
A complete backup of saleleasebackfinancing.net
Are you over 18 and want to see adult content?
A complete backup of yourgoodwill.org
Are you over 18 and want to see adult content?
A complete backup of treehouseforkids.org
Are you over 18 and want to see adult content?
Favourite Annotations
A complete backup of simplepinmedia.com
Are you over 18 and want to see adult content?
A complete backup of vldoosterzele.be
Are you over 18 and want to see adult content?
A complete backup of ru-railway.livejournal.com
Are you over 18 and want to see adult content?
Text
and development.
CONTACTS | MINISTRY OF THE ENVIRONMENT Opening Hours Monday to Thursday, 8:00-16:30 Friday 8:00-15.20. Register your visit: Switchboard (+372) 626 2802 or infolaud@envir.ee AVALEHT | KESKKONNAMINISTEERIUMTRANSLATE THIS PAGE • Minister Tõnis Mölder kohtub Jõelähtme vallavanema Andrus Umbojaga ja külastab Linnamäe hüdroelektrijaama. • Kell 14 algab roheideede konkursi Negavatt VIII hooaja superfinaal. 113-st ideest lõppu jõudnud üheksa meeskonda kohtuvad žüriiga, et tõestada, et just nemad on väärt konkursi peaauhinda 10 000 eurot.NATURE CONSERVATION
The entire country is responsible for implementing this convention to sustain a healthy and habitable environment. This directive is the basis for the Estonian Nature Conservation Act. On 31 December 2019, Estonia had a total amount of 3,883 protected natural sites: 231 nature conservation areas; 154 landscape conservation areas; 6national parks;
ABOUT THE MINISTRY
The Ministry of the Environment is in the literal sense the most nature-friendly ministry of Estonia. Estonian natural values and resources form a national wealth, which shall be used sustainably. The task of the Ministry of the Environment is to create such prerequisites and conditions which ensure us and the followinggenerations diverse
THE LONDON CONVENTION 1972 / 1996 PROTOCOL: … INTRODUCTION • The London Convention 1972 (LC) is one of the first global conventions to protect the marine environment from human activities and has been in force since 1975. 86 States are parties to it, including: Denmark, Finland, Germany, Poland, Russian Federationand Sweden.
RIIGI JÄÄTMEKAVA
Riigi jäätmekava aastateks 2014-2020 kehtivus on pikendatud 2022. aasta lõpuni. Keskkonnaministeerium esitas Vabariigi Valitsuse 25.02.2020 istungile riigi jäätmekava 2014-2020 täitmise aruande. Ühtlasi esitati taotlus pikendada tagasiulatuvalt „Riigi jäätmekava 2014−2020“ kehtivust kuni uue riigi jäätmekavakehtestamiseni ja
HARJUMAA PINNASE RADOONIRISKI KAART LEHT 1.2. … Outcrop of Dictyonema shale and phosphorite Turbasoo Mire RADON CONCENTRATIONS IN THE SAMPLE POINTS Normaalse radoonisisaldusega pinnas (10 - 30) Madala radoonisisaldusega pinnas (0 - LEVINUMAD ÖKOMÄRGISED EESTIS Levinumad ökomärgised Eestis. Maailmas on palju erinevaid ökomärgise andmise skeeme. Enamik neist on riigisisesed (Saksamaa, Hollandi, Kanada jt märgised), mõni on regionaalne. Regionaalsed märgiseskeemid on Põhjamaade ökomärgis Luik (Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja Islandis antav märgis) ning Euroopa Ühenduseökomärgis.
VÕÕRLIIK TÕRJE LUSITAANIA TEETIGU TEATA LEITUD LOOMADEST Lusitaania teeteo leiust palume teatada alien@envir.ee ja teovaatlus@gmail.com, lisada leiukoha kirjeldus, võimalusel foto leitud loomast ja leidja kontaktandmed. HOME | MINISTRY OF THE ENVIRONMENT Improving environmentally sound public procurements. EU and international co-operation. Management of the environment. Nature conservation. Protection of ambient air. Protection of marine environment. Radiation. Research and development activities. Strategyand development.
CONTACTS | MINISTRY OF THE ENVIRONMENT Opening Hours Monday to Thursday, 8:00-16:30 Friday 8:00-15.20. Register your visit: Switchboard (+372) 626 2802 or infolaud@envir.ee AVALEHT | KESKKONNAMINISTEERIUMTRANSLATE THIS PAGE • Minister Tõnis Mölder kohtub Jõelähtme vallavanema Andrus Umbojaga ja külastab Linnamäe hüdroelektrijaama. • Kell 14 algab roheideede konkursi Negavatt VIII hooaja superfinaal. 113-st ideest lõppu jõudnud üheksa meeskonda kohtuvad žüriiga, et tõestada, et just nemad on väärt konkursi peaauhinda 10 000 eurot.NATURE CONSERVATION
The entire country is responsible for implementing this convention to sustain a healthy and habitable environment. This directive is the basis for the Estonian Nature Conservation Act. On 31 December 2019, Estonia had a total amount of 3,883 protected natural sites: 231 nature conservation areas; 154 landscape conservation areas; 6national parks;
ABOUT THE MINISTRY
The Ministry of the Environment is in the literal sense the most nature-friendly ministry of Estonia. Estonian natural values and resources form a national wealth, which shall be used sustainably. The task of the Ministry of the Environment is to create such prerequisites and conditions which ensure us and the followinggenerations diverse
THE LONDON CONVENTION 1972 / 1996 PROTOCOL: … INTRODUCTION • The London Convention 1972 (LC) is one of the first global conventions to protect the marine environment from human activities and has been in force since 1975. 86 States are parties to it, including: Denmark, Finland, Germany, Poland, Russian Federationand Sweden.
RIIGI JÄÄTMEKAVA
Riigi jäätmekava aastateks 2014-2020 kehtivus on pikendatud 2022. aasta lõpuni. Keskkonnaministeerium esitas Vabariigi Valitsuse 25.02.2020 istungile riigi jäätmekava 2014-2020 täitmise aruande. Ühtlasi esitati taotlus pikendada tagasiulatuvalt „Riigi jäätmekava 2014−2020“ kehtivust kuni uue riigi jäätmekavakehtestamiseni ja
HARJUMAA PINNASE RADOONIRISKI KAART LEHT 1.2. … Outcrop of Dictyonema shale and phosphorite Turbasoo Mire RADON CONCENTRATIONS IN THE SAMPLE POINTS Normaalse radoonisisaldusega pinnas (10 - 30) Madala radoonisisaldusega pinnas (0 - LEVINUMAD ÖKOMÄRGISED EESTIS Levinumad ökomärgised Eestis. Maailmas on palju erinevaid ökomärgise andmise skeeme. Enamik neist on riigisisesed (Saksamaa, Hollandi, Kanada jt märgised), mõni on regionaalne. Regionaalsed märgiseskeemid on Põhjamaade ökomärgis Luik (Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja Islandis antav märgis) ning Euroopa Ühenduseökomärgis.
VÕÕRLIIK TÕRJE LUSITAANIA TEETIGU TEATA LEITUD LOOMADEST Lusitaania teeteo leiust palume teatada alien@envir.ee ja teovaatlus@gmail.com, lisada leiukoha kirjeldus, võimalusel foto leitud loomast ja leidja kontaktandmed.ABOUT THE MINISTRY
The Ministry of the Environment is in the literal sense the most nature-friendly ministry of Estonia. Estonian natural values and resources form a national wealth, which shall be used sustainably. The task of the Ministry of the Environment is to create such prerequisites and conditions which ensure us and the followinggenerations diverse
PROTECTION OF MARINE ENVIRONMENT The Convention was first introduced in 1974 and re-introduced in 1992, when Estonia also joined. To implement the goals of the Convention, an intergovernmental committee, the Baltic Marine Environment Protection Commission (HELCOM), was formed. The work of the committee is organised by Baltic Sea States, whereas the presidency rotates everytwo
MINERAL RESOURCES
Main mineral resources. Estonia’s most important energetic mineral resource is oil shale. Over 80% of the mined oil shale is used to produce electricity and heating. In addition, oil shale is used to produce fuel oil, petroleum coke, pitch, bitumen and other materials. Oil factories can only make use of large slates of oil shale with High WEEE | MINISTRY OF THE ENVIRONMENT Registration. Producer has requirement to register with Register of Product of Concern and report according to the Regulation of Government No 135, 23.07.2009 and Regulation of Minister of Environment No 30, 09.05.2011. Requirement to register entered into force on 13 February 2006. In the Register of Product of Concern must register all persons who manufacture, import or resell EEE THE LONDON CONVENTION 1972 / 1996 PROTOCOL: … INTRODUCTION • The London Convention 1972 (LC) is one of the first global conventions to protect the marine environment from human activities and has been in force since 1975. 86 States are parties to it, including: Denmark, Finland, Germany, Poland, Russian Federationand Sweden.
OHTLIKUD JÄÄTMED
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikud omavalitsused (vald, linn) paigaldanud kogumiskonteinerid, mille asukoha kohta saab täpsemat informatsiooni kohaliku omavalitsuse veebilehelt või telefoni teel.. Tavaliselt kodumajapidamises tekkivad ohtlikud METSANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2021-2030TRANSLATE THIS PAGE Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Arengukava eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist sellisel viisil jaKALASTUSKAART
Harrastuspüügiõigust (sh kalastuskaardi olemasolu) kontrollitakse püüdja isikut tõendava dokumendi alusel. Enda kalastuskaardi kehtivust saab iga isik kontrollida nii www.pilet.ee keskkonnas sisse logides (ID-kaart, pangalink, mobiil-ID, kasutajakonto) kui ka teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogus ID-kaardi abil sisse logides. KUI PALJU EESTIS KASVUHOONEGAASE TEKIBTRANSLATE THIS PAGE Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis 2019. aastal moodustas 84,2 protsenti (12,3 miljonit tonni CO2) summaarsest Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest (vt Joonis 2). Sellele järgnesid metaan (CH4) 7,6 protsendi (1,1 miljonit tonni CO2 ekv) ja dilämmastikoksiid (N2O) 6,6 protsendiga (1,0 miljonit tonni CO2 ekv). VÕÕRLIIK TÕRJE LUSITAANIA TEETIGU TEATA LEITUD LOOMADEST Lusitaania teeteo leiust palume teatada alien@envir.ee ja teovaatlus@gmail.com, lisada leiukoha kirjeldus, võimalusel foto leitud loomast ja leidja kontaktandmed. HOME | MINISTRY OF THE ENVIRONMENT The Ministry of the Environment of Estonia and the Environmental Investment Centre are inviting you to the virtual seminar called ‘Nature-Based Solutions in Urban Areas’ on CONTACTS | MINISTRY OF THE ENVIRONMENT Opening Hours Monday to Thursday, 8:00-16:30 Friday 8:00-15.20. Register your visit: Switchboard (+372) 626 2802 or infolaud@envir.ee AVALEHT | KESKKONNAMINISTEERIUM Vanad võrgud on Peipsi järvel ohuks kaladele ning kaldale uhutuna ka lindudele ja loomadele. Hoidmaks Peipsi järve kalastikku, korraldavad keskkonnainspektorid traditsiooniliselt kevadeti Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid.NATURE CONSERVATION
In a country with four seasons, nature always has something new and interesting to offer. To continue enjoying our versatile and northern natural environment in Estonia, it is vital to protect the delicate natural community. Any person canMINERAL RESOURCES
Estonia has an average level of mineral wealth; however, there are only a handful of countries in the world where the Earth’s crust has been as immensely researched as ours. Mineral resources play almost as big of a role in people’sOHTLIKUD JÄÄTMED
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikud omavalitsused (vald, linn) paigaldanud kogumiskonteinerid, mille asukoha kohta saab täpsemat informatsiooni kohaliku omavalitsuse veebilehelt või telefoni teel.. Tavaliselt kodumajapidamises tekkivad ohtlikud THE LONDON CONVENTION 1972 / 1996 PROTOCOL: …4 A S TEXT PROTOCOL INTRODUCTION • The London Convention 1972 (LC) is one of the first global conventions to protect the marine environment from human activities and has been in force since 1975. 86 States are parties to it, including: Denmark, Finland, Germany, Poland, Russian Federationand Sweden.
HARJUMAA PINNASE RADOONIRISKI KAART LEHT 1.2. … Outcrop of Dictyonema shale and phosphorite Turbasoo Mire RADON CONCENTRATIONS IN THE SAMPLE POINTS Normaalse radoonisisaldusega pinnas (10 - 30) Madala radoonisisaldusega pinnas (0 -KALASTUSKAART
Keskkonnaminister võib kalavarude kaitse eesmärgil rakendada piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja määrata piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku (kuni 70 m), põhjaõngejada (kuni 100 konksust koosnev), liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda. IN ENGLISH- PROJECT LIFE TO ALVARS Project LIFE to alvars finished in 01.09.2019. Project LIFE to alvars was chosen as a winner of 2018 Natura 2000 Award in the Socio-economicbenefits category.
HOME | MINISTRY OF THE ENVIRONMENT The Ministry of the Environment of Estonia and the Environmental Investment Centre are inviting you to the virtual seminar called ‘Nature-Based Solutions in Urban Areas’ on CONTACTS | MINISTRY OF THE ENVIRONMENT Opening Hours Monday to Thursday, 8:00-16:30 Friday 8:00-15.20. Register your visit: Switchboard (+372) 626 2802 or infolaud@envir.ee AVALEHT | KESKKONNAMINISTEERIUM Vanad võrgud on Peipsi järvel ohuks kaladele ning kaldale uhutuna ka lindudele ja loomadele. Hoidmaks Peipsi järve kalastikku, korraldavad keskkonnainspektorid traditsiooniliselt kevadeti Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid.NATURE CONSERVATION
In a country with four seasons, nature always has something new and interesting to offer. To continue enjoying our versatile and northern natural environment in Estonia, it is vital to protect the delicate natural community. Any person canMINERAL RESOURCES
Estonia has an average level of mineral wealth; however, there are only a handful of countries in the world where the Earth’s crust has been as immensely researched as ours. Mineral resources play almost as big of a role in people’sOHTLIKUD JÄÄTMED
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikud omavalitsused (vald, linn) paigaldanud kogumiskonteinerid, mille asukoha kohta saab täpsemat informatsiooni kohaliku omavalitsuse veebilehelt või telefoni teel.. Tavaliselt kodumajapidamises tekkivad ohtlikud THE LONDON CONVENTION 1972 / 1996 PROTOCOL: …4 A S TEXT PROTOCOL INTRODUCTION • The London Convention 1972 (LC) is one of the first global conventions to protect the marine environment from human activities and has been in force since 1975. 86 States are parties to it, including: Denmark, Finland, Germany, Poland, Russian Federationand Sweden.
HARJUMAA PINNASE RADOONIRISKI KAART LEHT 1.2. … Outcrop of Dictyonema shale and phosphorite Turbasoo Mire RADON CONCENTRATIONS IN THE SAMPLE POINTS Normaalse radoonisisaldusega pinnas (10 - 30) Madala radoonisisaldusega pinnas (0 -KALASTUSKAART
Keskkonnaminister võib kalavarude kaitse eesmärgil rakendada piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja määrata piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku (kuni 70 m), põhjaõngejada (kuni 100 konksust koosnev), liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda. IN ENGLISH- PROJECT LIFE TO ALVARS Project LIFE to alvars finished in 01.09.2019. Project LIFE to alvars was chosen as a winner of 2018 Natura 2000 Award in the Socio-economicbenefits category.
PROTECTION OF MARINE ENVIRONMENT What is the Baltic Sea? Area: The total area of the Baltic Sea is 415,266 km2, whilst the basin – 1.7 million km2 – is four times the size of the sea itself. Depth: the average depth of the Baltic Sea is approximately 50 metres. The greatest deep is the off-shore Baltic Sea Landsort Deep with an estimated depth of 459 metres. The charge of water in the Baltic Sea is approximately 21,000 km3. FORESTRY | MINISTRY OF THE ENVIRONMENT Estonian forest policy. Estonian forests are of big natural and ecological value. Basis for forest policy is the understanding that the forestry sector of Estonia has a strong profitable potential of material and social benefits, and its use has to be facilitated so that other values and benefits, including environmental, would notsuffer.
CITES | KESKKONNAMINISTEERIUM Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES'i (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) nime all. See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973.aastal ja
GMO | KESKKONNAMINISTEERIUM Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM VÄLISÕHU KVALITEET JA SEIRE Välisõhu kvaliteet Välisõhk on oluline komponent meie elukeskkonnas. Välisõhu kvaliteediks peetakse välisõhu puhtust - seda, kuivõrd madal on saasteainete sisaldus õhus.NATURA 2000
Natura 2000 Eestis Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaksKALASTUSKAART
Keskkonnaminister võib kalavarude kaitse eesmärgil rakendada piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja määrata piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku (kuni 70 m), põhjaõngejada (kuni 100 konksust koosnev), liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda. PÜÜGIANDMETE ESITAMINE KALASTUSKAARDI ALUSEL Kalastuskaardi alusel püügil tuleb esitada püügiandmed kalastuskaardi andjale hiljemalt 5 päeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest. Pikemal perioodil kui LEVINUMAD ÖKOMÄRGISED EESTIS Mitmed märgised on I-tüübi ökomärgistega sarnased, kuid ei vasta täpselt ökomärgise nõuetele, kuna need ei arvesta toote kogu olelusringi keskkonnamõju.Tihti käsitlevad sellised märgised vaid ühte keskkonnaaspekti (nt tootmisprotsess, ohtlike ainete kasutamine, energiatarve, jätkusuutlik majandamine jne).PAKENDIETTEVÕTJALE
Pakendi taaskasutussüsteem toimib Euroopa Liidu jäätmepoliitika põhimõtteid arvestades: saastaja-maksab põhimõte – jäätmetekitaja katab jäätmekäitlusega seotud kulud;; tootjavastutuse põhimõte – ettevõtjad (toote valmistajad, maaletoojad, levitajad) peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu toote olelusringi jooksul,alates
Liigu edasi põhisisu juurde Juurdepääsetavus Lülita kõrgkontrastsust* Valitsus.ee
* Riigikantselei
* Ministeeriumid
* Justiitsministeerium * Haridus- ja Teadusministeerium * Kaitseministeerium * Keskkonnaministeerium * Kultuuriministeerium * Maaeluministeerium * Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium * Rahandusministeerium* Siseministeerium
* Sotsiaalministeerium * Välisministeerium* Eesti.ee
Juurdepääsetavus
EST
* ENG
* EST
* RUS
SEARCH
Otsing
* Eesmärgid, tegevused * Analüüs ja planeerimine * Euroopa maastikukonventsioon* Arhitektuur
* Vesi
* Põllumajandus
* Muinsuskaitse
* Maastikuarhitektuur* Planeerimine
* Looduskaitse
* Maavarad
* Jäätmed
* Majandus
* Metsandus
* Jäätmed
* Liigiti kogumine
* Pakendid
* Jäätmetekke vähendamine * Ühekordse plasti direktiiv* Jäätmepakett
* Tootjavastutus ja probleemtooted * Riigi jäätmekava* Toidujäätmed
* Ohtlikud jäätmed * PCB-sid sisaldavad jäätmed * Kaevandamisjäätmed ja hoidlad* Prügilad
* Jäätmete lakkamine* Kõrvalsaadus
* Uuringud
* Romusõidukid
* Kalandus
* Harrastuspüük
* Paisud
* Läänemeri
* Siseveed
* Kaugpüük
* Asustamine
* Kalandustoodete import-eksport * Uuringud ja aruanded* Õigusaktid
* Kalanduse riiklik andmekogumise programm * Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti-Vene kalapüügikomisjon* Ringmajandus
* Ressursitõhusus
* Ökomärgis
* Keskkonnajuhtimissüsteemid * Keskkonnahoidlikud riigihanked* Keskkonnaseire
* Keskkonnatasud
* Mõju hindamine
* Keskkonnavastutus
* Keskkonnaseire
* Keskkonnateadlikkus * Euroopa Liidu struktuuritoetused * KIK-i keskkonnateadlikkuse programm* Uuringud
* Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022 * Ajakirjanike koolid* Kiirgus
* Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027* Tegevusload
* Hädaolukorrad
* Radioaktiivsed jäätmed * Looduslikud radionukliidid* Radoon
* Tuumaenergia töörühm* Kliima
* Kliimamuutuste olemus * Rahvusvahelised kokkulepped * Euroopa Liidu algatused* Eesti tegevused
* Rahvusvaheline aruandlus* Praktiline info
* Looduskaitse
* Elupaigatüüpide tegevuskavad* Võõrliigid
* GMO
* Õigusaktid ja kaitse-eeskirjad* Kaitsealad
* Liigikaitse
* Ettekanded
* Looduses liiklemine * Looduskaitsemärgid* Looduse hüved
* Nabala piirkond
* Natura 2000
* Looduskaitse 110
* Lingid
* Loodusrikas Eesti
* Uuringud ja projektid* Maapõu
* Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050* Põlevkivi
* Turvas
* Ehitusmaavarad
* Maavarade komisjon * Uuringud ja aruanded * Merekeskkonna kaitse * Rahvusvahelised lepingud * Läänemere kaitse * Mere kaitse ja kasutus* Projektid
* Juhendmaterjalid
* Merestrateegia raamdirektiiv* Merestrateegia
* Uuringud
* Teated
* Metsandus
* EL puidumäärus
* Jahindus
* Järelevalve
* Metsanduse arengukava 2011-2020 * Metsanduse arengukava 2021-2030 * Metsanduse arvestuskava * Metsaseaduse muutmine* Metsastatistika
* Uuringud
* Õigusaktid
* MAK2030 küsitlus
* LULUCF
* Lisamaterjalid
* EL ja rahvusvaheline koostöö* Euroopa Liit
* Rahvusvaheline koostöö* OECD
* Äriseminarid
* Teadus- ja arendustegevus* Projektikonkursid
* Rakendusuuringud
* Ãœhisalgatus Ookean * Ãœhisalgatus Kliima* Ãœhisalgatus Vesi
* KeM tellitud uuringud* Vesi
* Pinnavesi
* Põhjavesi
* Veemajanduskavad
* Ühisveevärk ja -kanalisatsioon * Reovesi ja reoveekogumisalad * Reoveesette taaskasutus* Üleujutused
* Jääkreostus
* Põllumajandus ja veekaitse * Veeproovivõtjatele * Piiriveekogude Eesti-Vene ühiskomisjon* Ohtlikud ained
* Veeseire
* Saastetasu asendamine * Uuringud ja aruanded* Õigusaktid
* Välisfinantseerimine * Eesti-Šveitsi koostööprogramm * Euroopa majanduspiirkonna toetused 2014-2021* LIFE 2014-2020
* Välisõhukaitse
* Õigusaktid
* Rahvusvahelised kokkulepped * Välisõhu kvaliteet ja seire * Õhusaasteainete vähendamise programm* Kohtküte
* Müra
* Uuringud ja aruanded* PRTR register
* Keskmise võimsusega põletusseadmed* Säästev areng
* Tööstusheide
* Tööstusheide
* PVT
* Kompleksloakohustusega käitised* Kemikaalid
* Vesinik
* Elavhõbe
* Uudised, pressiinfo* Galeriid
* Balti keskkonnaministrite kohtumine 19.-20.06.2014 * Tuurade asustamine* RSS vood
* Uudised
* Ministeerium, kontakt * Dokumendiregister ja teabenõude esitamine * Isikuandmete töötlemine* Juhtkond
* Kantsler Meelis Münt * Keskkonnaminister Tõnis Mölder* Kontaktid
* Majandusteave
* Ministeeriumi tutvustus ja struktuur* Ajalugu
* Haldusala
* Keskkonnajuhtimine * Tegevuspõhine eelarve* Riigihanked
* Kaasamine, osalemine * Vaba tahte lepingud * Kaasamine ja osalemine* Partnerpäev
* Noorte keskkonnanõukogu * Kaasamine keskkonnaministeeriumis * Bürokraatia vähendamine * Ettepanekud bürokraatia vähendamiseks* Home
EESMÄRGID, TEGEVUSEDEESMÄRK
Keskkonnaministeerium on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonnasäilitamine.
Valdkondlikud arengukavadVALDKONNAD
* Strateegiline planeerimine* Jahindus
* Jäätmed
* Kalandus
* Keskkonnamõju ja seire * Keskkonnateadlikkus*
* Kiirgus
* Kliima
* Looduskaitse
* Maavarad
* Metsandus
* Merekeskkonna kaitse * EL ja rahvusvaheline koostöö*
* Ringmajandus
* Säästev areng
* Teadus- ja arendustegevus * Tööstusheide ja kemikaalid* Vesi
* Välisfinantseerimine* Välisõhukaitse
*
UUDISED
* Pressiteated
* Eelinfo
*
MATERJALID
* Fotogalerii
* Videod
* Avalikud väljapanekud KONTAKTID AJAKIRJANIKELE ÜLDKONTAKT: PRESS@ENVIR.EE JUHATAJA: TIINA REINART Nõunik: AGNES AASLAID Valdkonnad: vesi, merekeskkond, maapõu, kliima, kiirgus, välisõhkTel: 5661 2775
PEASPETSIALIST: LIINA-JAANIKA SEISLER Valdkonnad: jäätmed, keskkonnateadlikkus, riigivara, ringmajandus,UNEA
Tel: 521 2061
PEASPETSIALIST: MARJU KAASIK Valdkonnad: metsandus, looduskaitse, kalandus, jahindusTel:Â 513 3165
* Haldusala pressikontaktid MINISTEERIUM, KONTAKTMISSIOON
Keskkonnaministeeriumi missioon on olla ühiskonnas keskkonnahoidliku mõtte- ja toimimisviisi eestvedaja, et meie elukeskkond oleks puhas, loodus liigirikas ning areng jätkusuutlik.VISIOON
Eesti ühiskond on keskkonnateadlik, teadmistepõhine ja innovatiivne, loodusvarasid kasutatakse jätkusuutlikult, elurikkus säilib, elukeskkond on puhas ja kliimaneutraalne aastaks 2050.ORGANISATSIOON
* Ministeeriumi tutvustus * Keskkonnaminister Tõnis Mölder * Kantsler Meelis Münt* Juhtkond
* Personaliinfo
* Majandusteave
* Riigihanked
* Haldusala
KONTAKTID JA INFO
Keskkonnaministeerium Narva maantee 7a, Tallinn 15172 Ãœldtelefon: 626 2802Faks: 626 2801
E-post: keskkonnaministeerium@envir.ee* Kõik kontaktid
* Dokumendiregister ja teabenõude esitamine * Isikuandmete töötlemine KAASAMINE JA OSALEMINE Tänapäeva poliitikakujundamisel on suur osa kodanikel ja kodanikuühendustel. Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö. Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab. * Kaasamine ja osalemine * Bürokraatia vähendamine*
VIDEO: TÕNIS MÖLDER LÄKS KESKKONNAPÄEVAL PEIPSI KALALE APPI Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva puhul läks keskkonnaminister Tõnis Mölder Peipsi järvele mitte kala püüdma, vaid kalale appi. Tema sõnul jääks looma- ja taimeliikide päästmine poolikuks, kui me ei suudaks hoida nende elupaiku.03.06.2021 - 14:00
POTENTSIAALSETE SURMALÕKSUDE KOGUS PEIPSI JÄRVEL VÄHENEB VISALT02.06.2021 - 08:48
UUENDAME KOOSTÖÖLEPET KATSUMUSTEGA SILMITSI SEISVA VEEMAJANDUSSEKTORIGA02.06.2021 - 07:38
RAIERAHU VAJAB ÕIGUSSELGUST31.05.2021 - 17:04
METSANDUSE ARENGUKAVA TÖÖVERSIOONI PEAEESMÄRK ON TAGADA EESTI METSANDUSE KESTLIKKUSMORE NEWS
*
VIDEO: TÕNIS MÖLDER LÄKS KESKKONNAPÄEVAL PEIPSI KALALE APPI Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva puhul läks keskkonnaminister Tõnis Mölder Peipsi järvele mitte kala püüdma, vaid kalale appi. Tema sõnul jääks looma- ja taimeliikide päästmine poolikuks, kui me ei suudaks hoida nende elupaiku.03.06.2021 - 14:00
POTENTSIAALSETE SURMALÕKSUDE KOGUS PEIPSI JÄRVEL VÄHENEB VISALT02.06.2021 - 08:48
UUENDAME KOOSTÖÖLEPET KATSUMUSTEGA SILMITSI SEISVA VEEMAJANDUSSEKTORIGA02.06.2021 - 07:38
RAIERAHU VAJAB ÕIGUSSELGUST31.05.2021 - 17:04
METSANDUSE ARENGUKAVA TÖÖVERSIOONI PEAEESMÄRK ON TAGADA EESTI METSANDUSE KESTLIKKUSMORE NEWS
*
VIDEO: TÕNIS MÖLDER LÄKS KESKKONNAPÄEVAL PEIPSI KALALE APPI Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva puhul läks keskkonnaminister Tõnis Mölder Peipsi järvele mitte kala püüdma, vaid kalale appi. Tema sõnul jääks looma- ja taimeliikide päästmine poolikuks, kui me ei suudaks hoida nende elupaiku.03.06.2021 - 14:00
POTENTSIAALSETE SURMALÕKSUDE KOGUS PEIPSI JÄRVEL VÄHENEB VISALT02.06.2021 - 08:48
UUENDAME KOOSTÖÖLEPET KATSUMUSTEGA SILMITSI SEISVA VEEMAJANDUSSEKTORIGA02.06.2021 - 07:38
RAIERAHU VAJAB ÕIGUSSELGUST31.05.2021 - 17:04
METSANDUSE ARENGUKAVA TÖÖVERSIOONI PEAEESMÄRK ON TAGADA EESTI METSANDUSE KESTLIKKUSMORE NEWS
METSASTATISTIKA
Eestis viib riiklikku ehk statilist metsa- inventeerimist läbi Keskkonna- agentuur. Tutvu kõigevärskemate
andmetega.
Lähemalt »
EESTI ÕHUKVALITEET
Eesti Keskkonnauuringute Keskus pakub kõigile huvilistele võimalustreaalajas tutvuda
oma kodukoha
õhukvaliteediga.
Lähemalt »
KOROONAÄPP HOIA
Mobiilirakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktiskoroonaviiruse
kandjaga.
Loe täpsemalt »
LOODUSKAITSEKUU
Emadepäeval alanud
looduskaitsekuul on
tähelepanu
looduskultuuril.
Vaata sündmusi
»
EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE2019. aasta
detsembris tööd
alustanud Euroopa
Komisjoni
katusstrateegia.
Lähemalt »
INFOTELEFON
Juhiseid ja soovitusi eriolukorrast väljumiselsaab infotelefonilt
1247
TEKSTIIL RINGLUSSE!
Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja KeM lõid käed, et suunata rohkem tekstiiliringlusse
Loe lähemalt »
METSANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2021-2030 Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidasneid saavutada.
Lähemalt
METSASTATISTIKA
Eestis viib riiklikku ehk statilist metsa- inventeerimist läbi Keskkonna- agentuur. Tutvu kõigevärskemate
andmetega.
Lähemalt »
EESTI ÕHUKVALITEET
Eesti Keskkonnauuringute Keskus pakub kõigile huvilistele võimalustreaalajas tutvuda
oma kodukoha
õhukvaliteediga.
Lähemalt »
KOROONAÄPP HOIA
Mobiilirakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktiskoroonaviiruse
kandjaga.
Loe täpsemalt »
LOODUSKAITSEKUU
Emadepäeval alanud
looduskaitsekuul on
tähelepanu
looduskultuuril.
Vaata sündmusi
»
* 1
* 2
* 3
* 4
EESTI ÕHUKVALITEET
Eesti Keskkonnauuringute Keskus pakub kõigile huvilistele võimalustreaalajas tutvuda
oma kodukoha
õhukvaliteediga.
Lähemalt »
KOROONAÄPP HOIA
Mobiilirakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktiskoroonaviiruse
kandjaga.
Loe täpsemalt »
LOODUSKAITSEKUU
Emadepäeval alanud
looduskaitsekuul on
tähelepanu
looduskultuuril.
Vaata sündmusi
»
EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE2019. aasta
detsembris tööd
alustanud Euroopa
Komisjoni
katusstrateegia.
Lähemalt »
INFOTELEFON
Juhiseid ja soovitusi eriolukorrast väljumiselsaab infotelefonilt
1247
TEKSTIIL RINGLUSSE!
Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja KeM lõid käed, et suunata rohkem tekstiiliringlusse
Loe lähemalt »
METSANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2021-2030 Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidasneid saavutada.
Lähemalt
METSASTATISTIKA
Eestis viib riiklikku ehk statilist metsa- inventeerimist läbi Keskkonna- agentuur. Tutvu kõigevärskemate
andmetega.
Lähemalt »
EESTI ÕHUKVALITEET
Eesti Keskkonnauuringute Keskus pakub kõigile huvilistele võimalustreaalajas tutvuda
oma kodukoha
õhukvaliteediga.
Lähemalt »
KOROONAÄPP HOIA
Mobiilirakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktiskoroonaviiruse
kandjaga.
Loe täpsemalt »
* 1
* 2
* 3
* 4
* 5
* 6
* 7
* 8
EESTI ÕHUKVALITEET
Eesti Keskkonnauuringute Keskus pakub kõigile huvilistele võimalustreaalajas tutvuda
oma kodukoha
õhukvaliteediga.
Lähemalt »
KOROONAÄPP HOIA
Mobiilirakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktiskoroonaviiruse
kandjaga.
Loe täpsemalt »
LOODUSKAITSEKUU
Emadepäeval alanud
looduskaitsekuul on
tähelepanu
looduskultuuril.
Vaata sündmusi
»
EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE2019. aasta
detsembris tööd
alustanud Euroopa
Komisjoni
katusstrateegia.
Lähemalt »
INFOTELEFON
Juhiseid ja soovitusi eriolukorrast väljumiselsaab infotelefonilt
1247
TEKSTIIL RINGLUSSE!
Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja KeM lõid käed, et suunata rohkem tekstiiliringlusse
Loe lähemalt »
METSANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2021-2030 Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidasneid saavutada.
Lähemalt
METSASTATISTIKA
Eestis viib riiklikku ehk statilist metsa- inventeerimist läbi Keskkonna- agentuur. Tutvu kõigevärskemate
andmetega.
Lähemalt »
EESTI ÕHUKVALITEET
Eesti Keskkonnauuringute Keskus pakub kõigile huvilistele võimalustreaalajas tutvuda
oma kodukoha
õhukvaliteediga.
Lähemalt »
KOROONAÄPP HOIA
Mobiilirakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktiskoroonaviiruse
kandjaga.
Loe täpsemalt »
* 1
* 2
* 3
* 4
* 5
* 6
* 7
* 8
KIIRELT KÄTTE
* Mõju hindamine keskkonnale* Pariisi kokkulepe
* Kliimamuutustega kohanemine* Maareform
* Jäätmete sortimine * Avalikud väljapanekud * KeMi keskkonnajuhtimissüsteem (EMAS)EELINFO
ESMASPÄEV, 7. JUUNI • 7.-13. juunini on EE ookeaninädal mitmete online-üritustega: https://www.oceanweek.eu/ TEISIPÄEV, 8. JUUNI • Minister Tõnis Mölder kohtub Jõelähtme vallavanema Andrus Umbojaga ja külastab Linnamäe hüdroelektrijaama. • Kell 14 algab roheideede konkursi Negavatt VIII hooaja superfinaal. 113-st ideest lõppu jõudnud üheksa meeskonda kohtuvad žüriiga, et tõestada, et just nemad on väärt konkursi peaauhinda 10 000 eurot. Avalikkus saab meeskondadele kaasa elada KIKi kodulehe ning KIKi ja Negavati sotsiaalmeediakanalite vahendusel. Võitjad kuulutatakse välja kell 17.45. Täpsema info meeskondade ja superfinaali kohta leiab KIKi kodulehelt.
• Teisipäeval tähistatakse ülemaailmset maailmamere päeva. Täpsem info: https://worldoceanday.org/ Maailmameri, millest suurema osa moodustavad ookeanid, katab pea 70% meie planeedi pinnast ja moodustab ligi 97% kogu maapinna peal olevast veest. Maailma meredes on vett umbes 1,3 miljardit kuupkilomeetrit. • Teisipäeval ja komapäeval toimuvad Hiiumaal Kassaris rannaniitude taastamise infopäevad, mis on mõeldud Hiiumaa rannaniitude maahooldajatele ja maaomanikele, kelle alad jäävad liigikaitseliselt olulistele projektis Loodusrikas Eesti välja valitud piirkonda. Lisainfo: Life IP projekti Loodusrikas Eesti abiprojektijuht Kaidi Tingas, kaidi.tingas@envir.ee, 6262892
* Nädalainfo
* E-teenused
E-TEENUSED
* Keskkonnaameti e-teenuste portaal * Eesti looduse infosüsteem (EELIS) * Teadus ja harrastuskalapüügi andmekogu * GPS-seadmete korrasoleku kontroll* Metsaregister
* E-metsateatise esitamine * Jahipidamisõiguse tasu * Õhukvaliteedi juhtimissüsteem * Loodusvaatluste andmebaas* Riigilõivud
* Ametlikud teadaanded * Maa-ameti geoportaal* Eesti geoportaal
PILDID JA VIDEO
"Keskkonnakäpa" konkursi ja Noore looduskaitsja märgi laureaatide välja kuulutamine 2018 Keskkonnakäpp 2017 ja noorte looduskaitsjate märkide auhinnaüritus Eestilt Euroopale, Euroopalt EestileOma või võõras
* Fotogalerii
* Videod
RÄÄGI KAASA
RIIGIVALITSEMISES
Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsustekujunemisel.
EELNÕUDE INFOSÜSTEEM Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikelkonsultatsioonidel.
OSALUSVEEB
Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.PÃœSI KURSIS
* Meie Facebooki kanal * Meie Twitteri konto * Värskeimad videod meie YouTube kanalis*
* Intranet
* Sitemap
* RSS Feeds
* YouTube
Details
Copyright © 2024 ArchiveBay.com. All rights reserved. Terms of Use | Privacy Policy | DMCA | 2021 | Feedback | Advertising | RSS 2.0